声高い

こえ・だか~いkoe·daka~i

Adj.
laut; mit lauter Stimme. || hell; hochklingend; schrill.
Mizenkei
こえだか•かろ{う}
Ren’yōkei
こえだか•く{ない・た}
こえだか•かっ
Shūshikei こえだか•い{。}
Rentaikei
こえだか•い{とき}
Kateikei こえだか•けれ{ば}